Enjoy up to 55% Off! Code: JOLLY Ends: 12/5 Details
Apply
  1. Help

Keelpillid

Hello, you either have JavaScript turned off or an old version of Adobe's Flash Player. Get the latest Flash player.

Keelpillid - Page Text Content

FC: Keelpillid

2: Tutvustus Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid, mille heliallikaks on v6nkuv pillikeel. Traditsiooniliselt liigitatakse keelpillide hulka muusikainstrumendid, mida m2ngitakse poognaga ehk vibuga: poogenpillid ehk poogenkeelpillid (n2iteks viiul, tsello, kontrabass, gudokk) s6rmedega: n2ppepillid ehk n2ppekeelpillid (n2iteks balalaika, harf, kannel, lauto, tsitter, kitarr) lipitsaga v6i plektroniga v6i muu vahendiga: nppepillid ehk nppekeelpillid (niteks bando, mandoliin, tembalo) haamrikestega v6i haamritega: "l66kkeelpillid" (n2iteks klaver, simbel) klaviatuuri abil: klaviatuuriga keelpillid ehk "klahvkeelpillid" (n2iteks klaver, tembalo) Eesti muusikahariduses meldakse keelpille kitsamalt, arvates nende hulka ainult poogen- ja n2ppekeelpillid

3: M2ngimisviisid Heli tekitamiseks on 3 vimalust: N2ppimine - s6rmega v6i m6ne abivahendiga keeli t6mmates (n2ppekeelpillid): ilma s6rmlauata: harf, kitara, lüüra, kannel s6rmlaual: kitarr, elektrikitarr, lauto, mandoliin, bando, balalaika, tsitter, ukulele klaviatuuri abil: tembalo, klavessiin Helid on lühikese kestusega, sest vnkumine ei kesta kaua. Kui küüs v6i lipits on keele suhtes teravnurga all, siis tekib k6lav heli. S6rmeotsa v6i p6idla abil tuhmim heli. Poognaga - poogenkeelpill: viiul, vioola, tsello, kontrabass, rebekk K6la s6ltub poogna asendist ja t6mbel kasutatavate j6hvide laiusest. 6 Keeli lüüakse: k2ega (haamrikesega): dultsimer klaviatuuri abil: klaver, klavikord Neid v6ib nimetada ka klahvkeelpillideks v6i lihtsateks kordofonideks. L66gi j2rel tekib püsivam heli, sest keel v6ngub kauem ja ülemised ülemhelid h22buvad aeglasemalt.

4: Viiul Viiul on keelpillide perekonna k6ige populaarsem esindaja. Tal on v2ga varjundirikas k6la ja suured m2ngutehnilised v6imalused. | Poogenkeelpillid Klassikalise sümfooniaorkestri kosseisus kasutatakse poogenpillidest p6hiliselt viiulit, vioolat, tellot ja kontrabassi ning n2ppepillidest harfi. | Vioola Vioola ehk altviiul on viiulist veidi suurem nelja-keeleline keelpill. Seda h22lestatakse kvint madalamalt kui viiulit. | Pilt: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/42/Violin-Viola.jpg/220px-Violin-Viola.jpg tekst: http://et.wikipedia.org/wiki/Viiul , http://et.wikipedia.org/wiki/Vioola

5: Tsello Tsello toetub jalale ning seda m2ngitakse poognaga. Tsellot kasutatakse sooloinstrumendina, kammeransamblites basspillina ja orkestrites keelpillirühma liikmena. 6eldakse, et tsello on inimhlele k6ige l2hedasema k6laga | Kontrabass Kontrabass on keelpill, mis kuulub viiuli perekonda. Selles perekonnas on temast madalama klaga ainult octobass. Kontrabassi kasutatakse kaasaegses sümfooniaorkestris bass pillina. | Pildid: http://paidemuusikakool.ee/wp-content/uploads/2011/01/tsello.jpg , http://www.image-line.com/documents/Contrabass_Free.png Tekst: http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ello , http://et.wikipedia.org/wiki/Kontrabass

6: Harf Harfi m2ngitakse istudes, nii et pill toetub m2ngija 6lale. Vasaku k2ega m2ngitakse madalamaid, parema k2ega k6rgemaid keeli. Harfi kasutatakse enamasti sümfooniaorkestrites. | N2ppekeelpillid N2ppepillid ehk n2ppekeelpillid on keelpillid, mida m2ngitakse s6rmedega v6i elastse plaadikese (plektroniga) n2ppides. N2ppekeelpillid on n2iteks: harf, kannel, balalaika, kitarr, elektrikitarr, basskitarr, lüüra, bandzo, lauto, mandoliin, valiha jne.. | Pilt: http://www.vanderbiltmusic.com/Images/ana.jpg Tekst: http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4ppekeelpill , http://et.wikipedia.org/wiki/Harf

7: Kitarr Kitarr on kromaatiline keelpill. Enamasti on kitarril 6 keelt, kuid leidub ka teistsuguse keelte arvuga pille. Tavap2rase m2nguviisi korral m2ngitakse kitarri ühe k2e s6rmedega s6rmlaual keeli alla vajutades ning teise k2ega keeli s6rmitsedes v6i plektroniga t6mmates. | Basskitarr Basskitarr on üldjuhul puidust keelpill. Enamasti on basskitarrid elektrilised, harva akustilised. Nagu elektrikitarrilgi ei tugevda keele v6nkeid pilli k6lakast/k6lalaud ise, vaid elektrooniline v6imendi (elektribasskitarri puhul). Basskitarri keeltel m2ngitakse n2ppude v6i mediaatoriga (plektroniga). Erinevalt harilikust kitarrist on basskitarril enamasti 4 keelt | Pildid: http://easybuyguitarshop.com/images/base/dnt9772461.jpg , http://www.dolphinmusic.co.uk/shop_image/product/15864-ibanez-gsr205bk-5-string-phat-eq-black-large.jpg Tekst: http://et.wikipedia.org/wiki/Kitarr , http://et.wikipedia.org/wiki/Basskitarr

Sizes: mini|medium|large|jumbo
Default User
  • By: Karoliine H.
  • Joined: about 5 years ago
  • Published Mixbooks: 1
No contributors

About This Mixbook

  • Title: Keelpillid
  • Poogen- ja näppekeelpillid
  • Tags: None
  • Published: about 5 years ago

Get up to 50% off
Your first order

Get up to 50% off
Your first order